Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Veel saab kasutada lihtsamat versiooni
Hetkel saab registreerida projekte veel kehtiva versiooni LEED v4 alusel, mis on tuttavam ja teatud juhtudel lihtsamini saavutatav. Pärast märtsi 2026 seda võimalust enam ei ole. Kui sertifitseerimise plaan on mõnda aega laual olnud, tasub tegutseda kohe – nii saavad vajalikud sammud tehtud kiiremini ja kuluefektiivsemalt.
Mida peaks teadma iga kinnisvaraomanik?
LEED v5 avaldati 2025. aasta kevadel. See on suur muutus kõigile kinnisvaraomanikele ja arendajatele, kes plaanivad hoonetele taotleda rohesertifikaati. Võtame LEEDi näitel pulkadeks olulisemad uuendused:
Süsinikmõju hindamine muutub eeltingimuseks
Uus eeltingimus nõuab hoone põhimaterjalide elukaare süsinikuarvutust. Lisaks saab punkte (LEED on punktisüsteem) süsiniku vähendamise eest. Kui arvutusega võimalikult vara alustada, siis muutused materjalides ja nende mõjus ei tähenda alati negatiivseid muutusi ehituseelarves. Vastupidi – süsinikmõju hindamine aitab võtta teadlikke otsuseid, mis hoone elukaare kulusid hoopis vähendavad.
Kohustuslikuks saavad kliimariskide ja sotsiaalse mõju hindamine
LEED v5 nõuab kliimariskide – näiteks üleujutuste ja kuumalainete – hindamist, et hooned oleksid vastupidavamad ning püsiksid toimivana muutuvates ilmastikuoludes. Sotsiaalse mõju hindamine aitab mõista, kuidas hoone mõjutab ümbritsevat kogukonda – alates ligipääsetavusest ja avaliku ruumi kvaliteedist kuni kasutajate heaolu, tervise ja turvatundeni.
Energiatõhususe punktide teenimine muutub keerulisemaks
LEED standard ei võrdle hoone projekti kohalike nõuetega, vaid rahvusvahelise standardiga ASHRAE (American Society of Heating, Refrigerating and Air Conditioning Engineers). Punktid sõltuvad sellest, kui palju hoone ületab baasstandardit. Võrreldes varasema LEED v4 versiooniga kasutatakse baastasemena uuemat standardit, mis tähendab ka keerulisemalt saavutatavat tulemust energiatõhususes – isegi kohalike energiatõhususe miinimumnõuete kontekstis. Taastuvenergiasüsteeme tohib energiaarvutustes arvestada vaid minimaalses ulatuses. Teisisõnu – fookus peab olema energiatõhususel, mitte süsinikmõju kompenseerimisel.
Elektrienergiale ülemineku eest antakse nüüdsest punkte
Eesmärgiga vähendada õhusaastet ja vältida otseseid CO₂ heitmeid, ei tohiks hoone sõltuda kohapealsest kütuste põletamisest. Kuigi elektritootmise süsinikumõju sõltub allikatest, loob elektrifitseeritud hoone eeldused süsiniku jalajälje vähenemiseks ajas ning võimaldab tulevikus lihtsamini kasutada taastuvatest allikatest toodetud elektrit.
Lisandub välispiirete ehituskvaliteedi kontroll
Endiselt on oluline, et hoone tehnosüsteemid – näiteks küte, ventilatsioon, jahutus – reaalselt töötaksid nii, nagu need on kavandatud. Lisandub kohustuslik nõue hoone välispiirete kvaliteedi kontrollimiseks, sest ka need mängivad olulist rolli energiatõhususes. Lisapunkte antakse selle eest, kui hooneautomaatika suudab tuvastada ja ennetada võimalikke rikkeid süsteemide töös kogu kasutusaja vältel.
Jäätmete sorteerimisest jõutakse täieliku ringmajanduseni
LEED v5 eeldab ehitusjäätmete tõendatud sorteerimist, koguste mõõtmist ning kvaliteetset ringlussevõttu, et vältida prügi sorteerimist ilma reaalsete taaskasutusvõimalusteta. Samuti pannakse suuremat rõhku materjalide päritolule ja tarneahela läbipaistvusele, toetades vastutustundlikku hankimist. Eesmärk on suunata projekte ringmajanduse põhimõtete järgimisele – peaksime teadma, kust materjal tuleb, kuidas see on toodetud ja kuhu see pärast kasutamist läheb.
Platinum tasemel on uued miinimumkohustused
Kui varasemalt tähendas Platinum lihtsalt kõrget punktiskoori, siis LEED v5 seab sellele ka sisulised miinimumkohustused. Tipptaseme saavutamiseks ei piisa enam punktide kogumisest mugavatest kategooriatest, vaid tuleb täita ka kindlad nõuded. Üks nendest on sõltumatus fossiilkütuste põletamisest – näiteks gaasiküttega hoonele Platinum taset saavutada ei ole võimalik. Lisaks on rangemad nõuded energiatõhususele, taastuvenergiale ning materjalide süsinikmõjule.
Tegutseda tasub kohe
LEED v5 on selgelt tulevikku vaatav raamistik, mis peegeldab kliimaeesmärke ja turu ootusi järgmiseks kümnendiks. Ka BREEAMi uus versioon liigub samas suunas, rõhutades kliimakindlust, süsinikmõju ja inimeste heaolu.
Rangemate standardite järgi sertifitseerimist tasub näha tööriistana – võimalusena saada varakult infot selle kohta, kuhu valdkond liigub, rakendada uuendusi oma hoonetes ja olla turul teiste ees suunanäitaja. Põhiline nipp sujuva protsessi saavutamiseks on nõuetega varajases projektifaasis arvestamine – see aitab vältida hilisemaid ümberprojekteerimisi, lisakulusid ja keerukusi.
Hindame iga pingutust jätkusuutlikuma kinnisvarasektori suunas, kuid praegu on harukordne hetk, kus sama eesmärki saab saavutada väiksema investeeringuga veel kehtiva versiooni LEED v4 alusel. Seega olenemata sellest, kui kaugel on projekt, soovitatav on sertifitseerimisega alustada täna.